AutoCADis on võimalused käsitleda joonist ja selle kujundust teineteisest lahus. Sellest tulenevalt on kujundamiseks ja printimiseks kaks erinevat võimalust, sõltuvalt sellest, kas prindite mudel- või paberruumist. Joonise kujunduse juures saab kasutada ka suvakujuga vaateaknaid ning nende abil teha mistahes kujunduse. Väljatrüki kujundamisel kasutatakse ka printimisvorminguid ning joonise objektidele saab määrata joonejämedusi. Korrektne elektrooniline plottimine võimaldab suurepärast paberita suhtlemist nii igapäevatöös kui suhtlemises klientidega. Eeltoodud vahendid võimaldavad suunata tähelepanu vaid joonestusprotsessile suurendades seega veelgi disaineri konstrueerimisvabadust.
KÜLJENDUSED. MUDELRUUM
Küljendus (layout) asendab eelnevatest versioonidest tuntud paberruumi, milles sai määrata vaateaknaid ning printimissätteid. Küll on aga muutumatuks jäänud joonestamiseks kasutatav mudelruum. Nüüdsest saab käsutada ühel joonisel mitmeid selliseid paberruume ning neid nimetatakse küljendusteks (Layout).
Muutunud joonestuskeskkonnas võimaldavad orienteeruda joonestusala allservas olevad lapatsid. Neist vasakpoolne on alati nimetusega Model ning tähendabki mudelruumi. Ülejäänud lapatsid esindavad paberruume ehk küljendusi ning neile saab anda ka konkreetsed, kontekstile vastavad nimetused.
Mistahes küljendust, samuti mudelruumi saab aktiveerida, kui osutada hiire vasaku klahviga selle lapatsit. Kõiki selliseid küljendusi hoitakse ühes joonisefailis. Igal küljendusel saab kasutada erinevat vaateakende paigutust ning konfiguratsiooni, printimissätteid ning paberi suurust. Kogu sellist informatsiooni hoitakse koos küljendusega. Küljendusi saab vabalt kopeerida, teisaldada, ümber nimetada ja kustutada. Ühtlasi saab standardküljendusi salvestada algjoonistena ning siis käsutada neid uue joonise alustamiseks.
määravad algsed küljenduse sätted ning printimisparameetrid. Selliseid paberisätteid saab salvestada konkreetse nimetusega ning hiljem kasutada teiste küljenduste koostamisel.
PÕHIMÕISTED
Drawing Orientation - Joonise orientatsioon. Joonist saab paigutada nii plotteris rõhtsalt kui püstiselt paigutatud paberile. Joonise orientatsioon määrab selle paigutuse.
Portrait - Paberi püstpaigutus. Joonise ja paberi selline paigutus selliselt, et paberi lühem serv oleks printeripoolne.
Landscape- Paberi rõhtpaigutus. Joonise ja paberi paigutus selliselt, et paberi pikem serv oleks printimispoolne.
Printable Area - Printimisala. Määratud paberi suurusest arvutatav printeri võimalik printimisala.
Plot käsuga prinditakse töödeldav joonis. Seda saab käivitada alljärgnevalt:
Standard-rippmenüüst: Plot
File-menüü: Plot
Käsurealt: plot
JOONISE KÜLJENDUSE KOOSTAMISE ÜLEVAADE
Printimisel kasutatava küljenduse loomiseks tuleb:• Joonestada mudelruumi vajalik joonis.
• Konfigureerida vajalik väljundseade (printer või plotter).
• Aktiveerida või luua uus küljendus.
• Määrata küljenduse paberisätted, nagu väljundseade, paberi suurus, printimisala, mastaap ning joonise paigutus paberil.
• Lisada formaat koos raamjoone ja kirjanurgaga.
• Määrata küljendusel kasutatav vaateakende konfiguratsioon.
• Määrata kasutatavatele vaateakendele konkreetsed mastaabid.
• Paigutada korrektselt joonise tekstid, märkused jms. Samuti lisada küljenduseks vajalik geomeetria paberruumi.
• Printida lõpetatud küljendus.
PABERISÄTETE MÄÄRAMINE
Küljendusele määratud paberisätetest sõltub saadava paberväljundi väljanägemine. Need sätted määravad väljatrükil kasutatava väljundseadme, selles oleva paberi suuruse, väljatrüki mastaabi, printimisala, -algpunkti, ning joonise orientatsiooni paberi suhtes.
Hea arusaam paberisätetest ning nende kasutamisest kindlustab, et saadud tulemus on ootuspärane. Paberisätete dialoogi (Page Setup Manager) kasutamine kindlustab, et kõik muudetavad sätted salvestatakse koos küljendusega, ning seda sõltumata sellest, kas tegelikult prinditi või mitte. Samuti saab selliselt määratud sätteid salvestada ning importida juba salvestatud paberisätteid.
Kui valite joonisel esimest korda mingi küljenduse lapatsi (Layout), kuvatakse automaatselt Paberisätete dialoog (Page Setup Manager).
Märkus: Vaikimisi kuvatakse paberisätete dialoog alati, kui esimest korda avatakse mingi küljenduse lehekülg. Selle muutmiseks on kaks võimalust:
• Paberisätete dialoogis tuleb lülitada alumises vasakus nurgas paikneva võtme abil säte välja või sisse.
• Programmisätete dialoogi (Tools -> Options) Display-lapatsi vasakul allnurgas lülitada säte "Display Page Setup Dialog" kas sisse või välja.
Page Setup Manageri aknast on pikemalt juttu samm-sammult küljenduse koosamise osas sammude 1-6 juures.
MUDELRUUMIST PRINTIMISE ÜLEVAADE.
(aktiivne peab olema joonis lapats Model). Selleks:
1. Käivitage Standard-nuppmenüüst printimiskorraldus PLOT.
2. Kui Teile kuvatakse abiteabeaken, vajutage selle nuppu No.
3. Kuvatavas printimisdialoogis aktiveerige lapats Plot Device, seejärel valige väljundseadmele ripploendist sobiv printer.
KÜLJENDUSE KOOSTAMINE SAMM-SAMMULT
1. Aktiveerige joonise all olev Layout lapats.
Märkus: Kui joonisel aktiveeritakse esimest korda lapats Layout, kuvatakse automaatselt paberisätete dialoog. Dialoogi kuvamiseks on veel mitmeid võimalusi. Kui kuvada parema hiirenupu vajutusega lapatsil asudes kohtmenüü, saab valida sellest rea Page Setup Manager. Samuti on vastav nupp olemas File- rippmenüüs ning layout-nuppmenüüs. Lisaks saab dialoogi kuvada sisestades trükkimisreale pagesetup.
Page Setup Manager Layout kohtmenüüs, File- rippmenüüs ja layout- nuppmenüüs:
Page Setup Manager aken:
2. Valides uue paberisätte (New...), saab dialoogi lahtrisse "New page setup name" sisestada vastava küljenduse nimetuse.
3. Ripploendi
Current Page Setup abil saab valida juba kasutatud ning salvestatud joonise küljenduse. Olemasolevaid küljendusi saab ka importida kasutades joonisehaldurit.
4. Kui tegite uue küljenduse, avaneb uus aken
Page Setup või kui valisite juba olemasoleva küljenduse saab Page Setup akna avada vajutades nuppu
Modify.
Page Setup aken:
5. Määrake lehel vajalikud seaded:
•
Printer/plotter raamis saab valida kasutatava printeri ning vajutades nupule "Properties" kontrollida kasutava printeri sätteid.
• Raamis
Paper size määrake kasutatava paberi suurus.
• Raamis
Plot area määratakse milline ala prinditakse, vaikimisi on valikuks layout.
• Raamis
Plot offset saab määrata printimise algpunkti asukoha paberil.
• Raamis
Plot scale määratakse väljundil kasutatav mastaap.
• Ripploendist
Plot style table saab valida kasutatava printimissätete tabeli. Kui see on valitud, markeerige kastike Display Plot Styles. Sellisel juhul kasutatakse sätet ka kuvas.
• Raamis
Shaded viewport options saab valida prinditava joonise kvaliteeti.
• Raamis
Plot options määratakse üldised printimissätted.
• Raamis
Drawing orientation tuleb määrata joonise orientatsioon.
6. Sulgege dialoog nupuga OK.
7. Paigaldage küljendusele oma raamjoon, kirjanurk jms. Järgnevalt määrake joonise vaateakende paigutus, käsutades orientiirina formaadi raamjooni ja kirjanurka. Määrake igale vaateaknale sobiv mastaap ning selles kuvatavad kihid. Töödeldava vaateakna valikuks võib teha sellel topeltkõpsu. Kui soovite taas töödelda küljendust, siis tehke topeltklõps paberi serval. Samuti võib käsutada olekuriba indikaatorit MODEL/PAPER.
8. Küljendusele (Layout) tekib vaikimisi üks vaateaken, millesse on paigutatud mudeliruumis tehtud joonis. Vaateaknaid saab muuta (vähendada, suurendada, kopeerida, kustutada jne.), kuid seda ainult paberruumis asudes (olekureal peab olema kuvatud PAPER). Samuti saab ise vaateaknaid juurde teha. Selleks kuvage nuppmenüü Viewports ja kasutage selle nuppu Single Viewport või valige View- menüüs Viewports-alamenüü rida Viewport, ning joonestage omale vajalik arv vajaliku suurusega vaateaknaid.
Single Viewport nupp Viewports nuppmenüüs:
ja View-rippmenüüs alammenüü
Viewports:
Valides aga Viewports nuppmenüüst Display Viewports Dialog:
või View-rippmenüüs alammenüü Viewports -> New Viewports avaneb
Viewports aken, kust saab Viewportidele valida automaatseid paigutusi :
VPCLIP - saab Viewportide kuju muuta
9. Kui soovite näha, millise tulemuse annab küljendus valitud paberi ning väljundseadme korral, kasutage selleks Standard-nuppmenüü nuppu Plot Preview või valige see File-rippmenüüst.
KÜLJENDUSTE KOHTMENÜÜ
Hiire parema klahvi vajutamisel mingi küljenduse lapatsil asudes kuvatakse järgnev kohtmenüü. Sellest saab samuti valida küljenduste koostamisel vajalikke korraldusi:
New layout - lisatakse uus küljendus ning antakse sellele automaatselt järgneva numbriga nimetus.
From template... - luuakse küljendus juba mõnes joonises või algjoonises kasutatud küljenduse alusel..
Delete - kustutab vastava kujunduse.
Rename - võimaldab valitud küljendust ümber nimetada.
Move or Copy... - kuvatakse dialoog, mille abil saab küljendusi ümber järjestada või kopeerida.
Select All Layouts - valitakse edasiseks töötluseks kõik küljendused.
Activate Previous Layout - aktiveeritakse eelmine aktiivne küljendus
Activate Model Tab - aktiveeritakse mudeliruumi vaade
Page Setup Manager - kuvab paberisätete dialoogi.
Plot - kuvab printimisdialoogi.
Import Layout as Sheet... - impordi küljendus paberina
Export Layout to Model... - ekspordi küljendus mudelina
Hide Layout and Model tabs - eemaldatakse mudeli ja küljenduste lapatsid (tagasi saab Tools -> Options -> Display lapats ja sealt märge "Display Layout and Model" tabs ette).
MASTAABI EHK MÕÕTKAVA MÄÄRAMINE VAATEAKENDELE
Järgnevalt määrame joonestatud vaateakendele mastaabid ehk mõõtkava. Seda saab teha nii mudel- kui ka paberruumis asudes.
1.
Mudelruumis: määrake viewports-nuppmenüü ripploendist vaateaknale sobiv mõõtkava.
2.
Paberruumis: valige vaateakna raam ning määrake viewports-nuppmenüü ripploendist vaateaknale sobiv mõõtkava.
VAATEAKENDE MASTAABI LUKUSTAMINE
Järgnevalt vaatleme vaateakendele fikseeritud mastaabi paigaldamist ning sellest tulenevalt erinevat käsitlust vaate muutmisel. Selleks:
1. Kontrollige, et asuksite paberruumis.
2. Valige töötlemiseks mingi vaateaken (klõpsake vaateakna serval) ning kuvage hiire parema klahviga kohtmenüü. Seejärel valige sellest "Display Locked" alammenüüst säte Yes. Sellega paigaldati valitud vaateaknale mõõtkava lukk ning seda vaadet ei saa enam lihtviisil muuta.
3. Lülituge topeltklõpsu abil valitud vaateaknasse (mudelruumi). Kuvage hiire abil kohtmenüü ning valige sellest korraldus Zoom. Kui järgnevalt muudate mastaapi, siis võite veenduda, et AutoCAD lülitus käsu käivitamisel paberruumi ning vaateakna mastaapi muutmata muudetakse joonise küljenduse vaadet.
VALITUD KIHTIDE PRINTIMINE
Enamiku jooniste objektid on grupeeritud eri kihtidesse. Näitena võib arhitektuurne joonis sisaldada elektri, torustiku, ventilatsiooni jms kihte. Kui mingi kihi printimine pole vajalik, siis kihihalduri abil saab määrata, milline kiht prinditakse ja milline mitte. Samas vastava kihi kuvamist säte ei mõjuta. Printimise sisse/välja lülitamine mõjutab vaid kuvas nähtavate kihtide printimist. Kui kiht on välja lülitatud või külmutatud, ei prindita seda olenemata printimissätetest.
KÜLJNDUSE PRINTIMINE
Dialoogis Plot määratakse printimissätted. Dialoog on kättesaavad File- rippmenüüs.
Plot dialoogis saab määrata kasutatava printeri, paberi suuruse ja orientatsiooni, prinditava jooniseala (Plot area), kasutatava printimistabeli ning joonise kvaliteedi. Lisaks saab määrata printimise algpunkti koordinaadid (Plot offset) ning Plot Scale osas saab määrata printimisel kasutatava mõõtkava.
Kui varasemalt on
Page Setup dialoogiaknas vastavad määrangud tehtud, kuvatakse need juba ka Plot aknas.
Jaluses on dialoogil viis nuppu. Need on (vasakult) Preview (printimise eelvaade), Apply to Layout (lisab sätted layout´ile, ehk teeb vastavad muudatused ka Page Setupis), OK (vajutamisel prinditakse joonis), Cancel (nupp, mis väljub dialoogist muudatusi salvestamata) ja Help (avab AutoCADi abiteabe akna).
PRINTIMISTABELID (PLOT STYLE TABLES)
Printimisvormingud koosnevad printimistabelitest. Need lisatakse automaatselt joonisele, kui sellel kasutatakse mingit printimisvormingut.
• Printimistabel võib sisaldada üht või mitmeid printimisvormingute määranguid.
• Printimisvorming ei sõltu väljundseadmest.
Ühte ja sama printimistabelit saab kasutada enam kui ühele väljundseadmele.
• Kasutatavad printimisvormingud hoitakse spetsiaalses failis.
Printimistabelitel on kaks kuju ning need vastavad kasutatavale printimisvormingule:
Color Plot Style Table – Värvipõhised printimistabelid. Sisaldavad 255-le joonisevärvusele vastavalt 255 erinevat printimisvormingut. Kõvakettale salvestatuna on neil failidel laiendiks .ctb.
Named Plot Style Table – Värvussõltumatu printimisvorming. Sisaldab ühe või mitu värvusest sõltumatut printimisvormingut. Selliseid sätteid hoitakse kõvakettal eraldi failides laiendiga .stb.
ÜLEVAADE PRINTIMISTABELI KASUTAMISEST.
Kui joonis prinditakse, kontrollib AutoCAD iga objekti puhul, kuidas see näeb välja vastavalt omistatud printimisvormingule. Järgnevas näites on kuvatud AutoCADi kihihaldur ning joonisele vastav värvipõhine printimistabel. Näites on joonise kihile APPLIANCES omistatud värvus 6 (magenta) ning see prinditakse vastavalt printimistabeli värvusega 6. Kui joonisel käsutatakse värvipõhiseid printimistabeleid, haldab AutoCAD vastavaid seoseid automaatselt. Iga uue objekti joonestamisel vastavasse kihti, omistatakse sellele ka vastav printimisvorming. Seda muidugi juhul, kui objekti värvus on vastavalt kihile.
VAIKIMISI KASUTATAV PRINTIMISTABEL.
Joonisel saab korraga kasutada vaid ühte liiki printimistabeleid ja -vorminguid. Värvipõhiste tabelite kasutamisel käitutakse ligikaudu samuti, kui AutoCADi eelnevates versioonides – igale joonise värvusele omistatakse vastav värvus. Lisaks saab määrata ka hulgaliselt teisi sätteid, nagu joonte lõppude ja ühenduste kuju, heledusaste jms. Värvussõltumatule prinrimistabelite kasutamisel on võimalusi veelgi rohkem. Selliste printimistabelite korral saab omistada mistahes vormingut kas kihile või objektile. Vaikimisi kasutatakse programmi poolt kas seda või teist tüüpi vorminguid sõltuvalt programm sätete dialoogi Plotting-plots määratule. Vaikevorming omistatakse kõigile alustatavatele joonistele ning juhul, kui avatakse eelnevate AutoCADi versioonidega tehtud joonis. Kui avatakse olemasolev joonis, määratakse kasutatavate printimistabelite tüüp vastavalt sellele, mis oli kasutusel joonise eelmisel avamisel, ega kasutata selleks vaikeväärtust. Joonise salvestamisel salvestatakse ka selles kasutatav printimistabel, mis võib siis olla algsest erinev.
Märkus: Üldjuhul tuleks kasutamisel määrata vaikeväärtuseks võimaluste rohkemad sõltumatud printimistabelid. Kui soovite kasutatavat printimistabeli tüüpi vahetada, tuleb selleks kasutada käsku CONVERTPSTYLES. Täpsemalt on printimistabelite konverteerimisprobleeme käsitletud AutoCAD Migration Assistances.
Selleks, et määrata uutele joonistele printimisvormingu vaikeväärtus, tuleb
l. Joonisel hiire abiklahviga avada kohtmenüü.
2. Valige sellest rida Options. Kuvatakse programmisätete dialoog
3. Programmisätete dialoogist avage lehekülg Plotting.
Igal joonise värvusel võivad olla erinevad printimisomadused. Omadused, mida saab muuta, on järgnevad:
Color - Värvus. Objekt prinditakse printimistabelis määratud värvusega. Värviprinteri korral võib see olla, kas objekti värvus või mistahes konkreetne värvus (sellisel juhul määratakse värvus vastava numbriga). Mustvalge väljatrüki saamiseks peaks objekti värvus paberil olema seatud kõigile värvustele must (black)
Dither - Hajuvärvused. Võimaldab printeril väljastada ligikaudseid, heledusel põhinevaid värvitoone. Samuti võib printeri juhtprogramm (draiver) sellisel juhul käsutada värvuse heledusastme väljendamiseks rastrit
Grayscale - Halltoonid. Väljatrükis käsutatakse joonise värvuse heledusele vastavaid halltoone. Näitena on kollane värv võrdlemisi helehall, samas, kui sinine värv prinditakse tunduvalt tumedamana.
Pen Number— Sulepea number. Kuigi vastav säte on lubatud enamiku printerite korral, määrab käsutaja määratavad joonejämedused.
Lühiülevaade kujundusele värvipõhise printimisvormingu määramisest.
Selleks, et omistada küljendusele mingit värvipõhist printimisvonningut, peab see vormingu tüüp olema käsutusel kogu joonisel. Kui see on nii, siis saab värvipõhiseid
* printimisvorminguid omistada järgnevalt:
1. Kuvage vajaliku küljenduse lapatsil kohtmenüü ning valige sellest Page Setup.
2. Avage kuvatava dialoogi Plot Device lehekülg.
3. Plotterisätete raami all oleva Plot Style Table (Pen Assignments) raami ripploendis kuvatakse aktiivne printmisvorming. Kui seda määratud ei ole, kuvatakse selles None. Kui avate ripploendi, kuvatakse selles kõik vastavatüübilised vormingud. Valige sellest vajalik.
4. Raami parempoolses osas asuva sättega Display Plot Styles määratakse, kas vormingut kasutatakse ka kujunduse kuvas. Seega, soovitavalt lülitage vastav säte sisse.
5. Avage dialoogi Layout Settings lehekülg.
6. Raamis Plot Options lülitage sisse säte Plot with Plot Styles.
7. Sulgege dialoog nupuga OK.
Printimine, kasutades värvipõhist printimistabelit.
Tegemist on ühe levinuima universaalse joonesluspaketiga kogu maailmas. Paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting and Design, mida võib tõlkida kui "automatiseeritud joonestamine ja projekteerimine arvuti abil" e. lühidalt "raalprojekteerimine". Alustada tuleks siin siiski 2D omandamisest ja siis võib üle minna kolmemõõtmelisele joonestamisele. Põhjuseid on siin mitu:
1) kolmemõõtmeline joonestamine võib osutuda algajale liialt keerukaks;
2) kolmemõõtmeline joonestamine käsutab olulisel määral kahemõõtmelise joonestamise võtteid;
3) paljud joonestajad ja projekteerijad piirduvadki ainult kahmõõtmelise joonestamisega.
Meie lühijuhendis ci ole käsitletud kaugelüki kõiki joonestuspaketi AuloCAD 15.0
JOONISEL KASUTATUD PRINTIMISTABELI TÜÜBI KINDLAKSMÄÄRAMINE.
Kui avada mingi joonis, saab kohe esmapilgul määrata, millist printimisvormingu tüüpi käsutatakse. Selleks tuleb heita pilk Objektiomaduste-nuppmenüü kõige parempoolsele ripploendile. Kui selles saab määrata objektitasemel vorminguid, on tegu värvusest sõltumatute printimistabelitega. Kui mitte (loend on kuvatud hallina), siis käsutab joonis värvipõhiseid printimisvorminguid. Printimisvormingu loend värvussõltumatute printimisvormingute korral. Printimisvormingu loend värvipõhiste printimisvormingute korral.
PRINTIMISVORMINGU VAIKEVÄÄRTUSE VALIK.
Järgnevalt töötame erinevat tüüpi printimisvormingute määramisega. Selleks:
1. Avage esmalt tühi joonis, et kuvataks AutoCADi kõik rippmenüüd, kasutades sätteid Start from Scratch ning meetermõõdustikku.
2. Kuvage joonisepinnal hiire abiklahviga kohtmenüü.
3. Valige sellest rida Options.
4. Kuvatavast programmisätete dialoogist valige lehekülg Plotting.
5. Määrake vaikesätteks Use Named Plot Styles.
6. Sulgege dialoog nupuga OK.
7. Avage taas uus joonis, käsutades Start from Scratch ning meetermõõdustikku.
8. Jälgige objektiomaduste nuppmenüü printimisvormingute loendit. See kuvab võimalikud omistatavad printimisvormingud.
9. Kuvage taas joonisel kohtmenüü.
10.Valige kohtmenüüst rida Options.
11.Aktiveerige programmisätete dialoogi lehekülg Plotting.
12.Määrake printimissätete vaikeväärtuseks Use Color Dependent Plot Style.
13.Sulgege programmisätete dialoog nupuga OK.
14. Avage taas uus joonis, käsutades Start- from Scratch ning meetermõõdustikku.
15.Jälgige objektiomaduste nuppmenüü printimisvormingute loendit. Selle abil enam printimisvormingut omistada ei saa.
VÄRVIPÕHISE PRINTIMISTABELI LOOMINE.
Printimistabelite loomiseks saab kasutada spetsiaalset nõustajat. Selle abil luuakse uusi printimisvorminguid, kopeeritakse olemasolevaid või imporditakse AutoCADi eelnevate versioonide poolt käsutatavaid PCP või PC2 faile.
VÄRVIPÕHISE PRINTIMISVORMINGU LOOMINE.
Järgnevalt loome kaks värvipõhist printimistabelit. Selleks:
1. Käivitage Tools-menüü alamenüü rida Add Plo t Style abil nõustaja.
2. Nõustaja sissejuhataval leheküljel vajutage nuppu Next.
3. Nõustaja algusleheküljel valige säte Start from Scratch ning jätkake nupuga...
4. Printimistabel tüübi valiku leheküljel valige säte Color-Dependent Plot Style ning
vajutage jätkamiseks Next.
5. Tabelinimetuse lehekülje lahtrisse sisestage AOTC Monochrome ning jätkake nupuga Next.
6. Lõpetage printimistabeli koostamine nupuga Finish.
OLEMASOLEVA PRINTIMISTABELI ABIL UUE TABELI LOOMINE.
1. Käivitage Tools-menüü alamenüü rea Add Plot Style abil printimistabeli lisamise nõustaja.
2. Sissejuhataval leheküljel vajutage nuppu Next.
3. Algusleheküljel valige Use an Existing Plot Taole ning vajutage Next.
4. Kuvatavalt printimistabel valikuleheküljelt kasutage nuppu Browse või ripploendit ning leidke eelnevalt defineeritud tabel (AOTC Monochrome.ctb). Vajadusel väljuge failivalikudialoogist nupuga OK ja jätkake nupuga Next.
5. Sisestage uue printimisvormingu nimetuseks kuvatava dialoogi lahtrisse AOTC Color ning jätkake nupuga Next.
6. Nõustaja lõpulehekülg sulgege nupuga Finish.
7. Kontrollige, et nüüdsest on Teil kasutada lisaks olemasolnutele veel kaks värvipõhist printimistabelit - AOTC Monochrome ja AOTC Color. Seda saab teha järgnevalt:
• Failimenüüst käivitage korraldus Plot Style Manager.
• Windows Exploreri stiilis aknas kuvatakse kõik olemasolevad printimistabelid.
Nagu võite veenduda on neis ka vastloodud AOTC Monochrome ja AOTC Color.
Märkus: Värvipõhistel printimistabelitel on faililaiendiks .ctb, mis on erinev värvussõltumatute printimistabelite laiendist .stb.
PRINTIMISTABELI REDAKTORI AVAMINE
Printimistabeli redaktori saab avada kasutades:
• Avage failimenüü rea Plot Style Manager abil printimisvormingute haldur. Seejärel tehke topeltklõps redigeeritava printimisvormingu ikoonil.
• Vajutage printimis- või paberisätete dialoogist Plot Device lehekülje raamis Plot Style Table õige kuvatud vormingu korral kõrvalolevat nuppu Edit.
Märkus: Kui defineerite uue printimisvormingu, saab selle lõpuleheküljelt ka nupu
Plot Style Table Editor otse avada redaktoriakna.
TABELI VÄRVUSTE PRINTIMISOMADUSED.
Igal joonise värvusel võivad olla erinevad printimisomadused. Omadused, mida saab muuta, on järgnevad:
Color - Värvus. Objekt prinditakse printimistabelis määratud värvusega. Värviprinteri korral võib see olla, kas objekti värvus või mistahes konkreetne värvus (sellisel juhul määratakse värvus vastava numbriga). Mustvalge väljatrüki saamiseks peaks objekti värvus paberil olema seatud kõigile värvustele must (black).
Dither - Hajuvärvused. Võimaldab printeril väljastada ligikaudseid, heledusel põhinevaid värvitoone. Samuti võib printeri juhtprogramm (draiver) sellisel juhul käsutada värvuse heledusastme väljendamiseks rastrit.
Grayscale - Halltoonid. Väljatrükis käsutatakse joonise värvuse heledusele vastavaid halltoone. Näitena on kollane värv võrdlemisi helehall, samas, kui sinine värv prinditakse tunduvalt tumedamana.
Pen Number - Sulepea number. Kuigi vastav säte on lubatud enamiku printerite korral, määrab see tegelikult vaid sulepead käsutava plotteri poolt värvuse korral käsutatava sulepea numbri. Kui käsutate eelnimetatud riistvara, võib nende sätete määramine olla vajalik.
Screening - Heledusaste. Määrab prinditavale värvusele heledusastme. Selle vähendamisel nullini prinditakse vastav värvus valgelt. Kui vastav väärtus on 100 prinditakse värvus täisintensiivsusega.
Lineweight - Joonejämedus. Kui vastav säte ei ole Use Object Lineweight, siis prinditakse vastava värvusega objektid vorminguga määratud joonejämedusega olenemata sellest, milline on nende Joonejämedus joonisel.
VÄRVIPÕHISE PRINTIMISVORMINGU REDIGEERIMISE LÜHIÜLEVAADE.
Värvipõhise printimisvormingu redigeerimiseks tuleb:
1. Valige failimenüüst korraldus Plot Style Manager.
2. Kuvatavast Exploreri aknast valige vajaliku vormingu ikoon ning tehke sellel topeltklõps.
3. Kuvatavas redaktoris aktiveerige Form View- lehekülg.
4. Valige selle aknast Plot Styles redigeeritavad vormingud (värvused). Selleks:
• Kui soovite muuta üksikut vormingut, osutage seda hiirega.
• Kui soovite valida korraga mitut mitte kõrvutiasetsevat vormingut, siis osutage järgnevaid vorminguid, hoides all CTRL-klahvi.
• Kui soovite valida korraga mingit vormingute vahemikku, siis valige vajalikest vormingutest esimene ning osutage viimast vajalikku vormingut, hoides all Shift-klahvi.
5. Määrake valitud vormingutele sobivad printimissätted.
6. Vajadusel korrake veel kirjelduse punkte 4 ja 5, kuni on teostatud kõik vajalikud muudatused.
7. Redigeerimine lõpetage nupuga Save & Cloce.
Mõõtkava seadistamine XP reziimis
1:10 100:1
1:20 50:1
1:25 40:1
1:50 20:1
1:100 10:1
1:200 5:1
1.250 4:1
1:500 2:1
1:1000 1:1
1:2000 1:2
1:4000 1:4
1:5000 1:5 jne
