JOONESTAMISKÄSUD

Joonestamiskäske on sobiv käivitada rippmenüü Draw valikutest või nuppmenüült Draw.

Nuppmenüü Draw ja rippmenüü Draw:

Enimkasutatavate jooniseelementide käsud sissestamiseks käsureale:

LINE. Kõige tüüpilisem jooniseelement on sirglõik, milledest saab moodustada katkematu murdjoone. Viimase joonestamiseks tulebki käivitada käsk LINE. Sellise murdjoone sirgjooneline lüli on iseseisev jooniseelement ja murdjoon ise on alati null-laiusega. sirglõigu joonestamine, millest saab moodustada katkemata murdjoone. 

RAY joonestab pool-lõpmatuid jooni. Joone üks ots jookseb lõpmatuseni
XLINE (Construction Line) mõlemas suunas lõpmatusse ulatuvad jooned
ARC ringjoone kaarte joonestamine. Pakub 10 varianti kaare joonestamiseks ->

CIRCLE ringjoonte joonestamine ->
DONUT laia ringjoone (rõnga) joonestamiseks
PLINE (Polyline) polüjoonte joonestamine. Polüjoon on tervik objekt, selle laius võib olla nullist erinev ja mitte konstantne. ->

ELLIPSE ellipsi joonestamiseks. ->

On kaks tüüpi ellipsit:

    l) tõeline ellips;
    2) 32-st polüjoone kaartest koosnev ellips
PELLIPSE muutuja, mis reguleerib kumba ellipsit joonestatakse
    • <1> - 32-st polüjoone kaartest koosnev ellips
    • <0> - tõeline ellips
MLINE (Multiline)joonestab paralleeljooni
TRACE joonestab paralleeljooni. Erinevalt käsust MLINE joonestab ainult kaks paralleeljoont
SPLINE joonestab sujuvaid jooni
SKETCH vabakäeliste joonte joonestamine
POLYGON korrapäraste hulknurkade joonestamiseks. Servade arv võib olla 3 - 1024. Hulknurk on tegelikult suletud polüjoon. ->
    I (Inscribed in circle) - joonestab ringjoone sisse kõõluhulknurgana
  C (Circumscribed about circle) - joonestab ringjoone ümber puutujahulknurgana.

-> PLINE e Polyline

Lisaks tavalisele joonele (LINE) sisaldab AutoCAD ka polüjooni, mille joonestamine toimub käsuga PLINE. Mõlemad nad moodustavad katkematu murdjoone. Kuid polüjoonel on siiski rida iseärasusi:
polüjoon tervikuna on üks objekt;
polüjoone lülid võivad olla ka kaared (vaikimisi alustatakse sirglüliga);
polüjoone laius võib olla nullist erinev, sealjuures mittekonstantne;
polüjoon on tasapinnaline objekt, seega peavad moodustamise ajal olema tema kõikide tippude Z-koordinaadid võrdsed. 

Polüjoone alustamiseks tuleb kõigepealt teatada tema alguspunkt. Nüüd teatab AutoCAD polüjoone jooksva laiuse (see on viimati joonestatud polüjoone laius; kui aga sellist pole, siis null) ja pakub edasiseks tegevuseks viiba:
Specify next point or [Arc/Close/Halfwidth/Length/Undo/Width]:
valikute tähendus on järgmine:
A - polüjoone järjekordsed lülid on kaared;
C - polüjoon suletakse sirglüliga, sellega käsk LINE ka lõpeb;
H - määratakse järgmise lüli poollaius (telgjoonest ühe ääreni) vastusena viibale Specify starting half-width : ja Specify ending half-width: (lüli alguse ja lüli lõpu poollaiused).

Polüjoone erijuhuks on ristkülik, mis saadakse käsuga REC (Rectangle). Käsu käivitamise järel tekib ekraanile viip: Specify first corner point or [Chamfer/Elevation/Fillet/Thickness/Width]: vaikimisi sisestatakse siin ristküliku üks tippudest ja seejärel tuleb anda tema vastastipp.
Ülejäänud parameetrite tähendus on lühidalt järgmine:
C - küsitakse kaht faasimiskaugust (võrdle käsuga CHAMFER);
E - määratakse ristküliku alumiste servade Z-koordinaat
F- küsitakse ümardamisraadiuse väärtust (võrdle käsuga FILLET); 

T - ristkülikule antakse paksus (ulatus Z-telje sihis)
W- määratakse ristküliku joone laius (nagu polüjoonel ikka)

-> ARC - ringjoone kaarte joonestamine toimub käsuga ARC, millel on, sõltuvalt parameetrite valikust ja nende sisestamise järjekorrast, kümme erinevat varianti, mis ka menüüdes on kajastatud. Enamasti joonestatakse kaar positiivses suunas, so. vastupidi kellaosuti liikumise suunale. Erandiks on vaid kaar, mis joonestatakse läbi kolme etteantud punkti.

Kaared joonestatakse järgmiste parameetrite abiga:
3 Points - kaar joonestatakse läbi kolme sisestatud punkti
Start, Center, End - kaar joonestatakse algus-, kesk- ja lõpppunkti järgi
Start, Center, Angle - kaar joonestatakse algus- ja keskpunkti ning sisenurga järgi
Start, Center, Length - kaar joonestatakse algus- ja keskpunkti ning kõõlupikkuse järgi
Start, End, Angle - kaar joonestatakse algus- ja lõpppunkti ning sisenurga järgi
Start, End, Direction - kaar joonestatakse algus- ja lõpppunkti ning kõõlupikkuse järgi
Start, End, Radius - kaar joonestatakse algus- ja lõpppunkti ning raadiuse järgi
Center, Start, End - kaar joonestatakse kesk-, algus- ja lõpppunkti järgi
Center, Start, Angle - kaar joonestatakse kesk- ja alguspunkti ning sisenurga järgi
Center, Start, Length - kaar joonestatakse kesk- ja alguspunkti ning kõõlupikkuse järgi

 -> CIRCLE - Ringi joonestamine. Vaikimisi sisestatav punkt saab uue ringjoone keskpunktiks. Seejärel võib vastavalt viibale specify radius of circle or [Diameter] sisestada kas arvulise suuruse, mis on ringjoone raadiuse väärtuseks, või [D] ja seejärel arvulise suuruse, mis seekord on diameetri väärtuseks. Olgu märgitud, et raadiust (ja ka diameetrit) ei pea tingimata arvuna sisestama: võib lisaks keskpunktile sisestada veel teise punkti - nende kahe punkti vahe kaugus ongi raadiuse (või vastavalt diameetri) väärtuseks. Raadiuse sisestamisel võib teha ka ühisisestuse - raadiuseks võetakse siis viimasena joonestatud ringjoone raadius. 

-> ELLIPSE - käsku kasutatakse ellipsite ja elliptiliste kaarte joonestamiseks. On olemas kaht tüüpi ellipseid - nn. tõeline ellips ja 32-st polüjoone kaarest koosnev ellips (seega on viimane tegelikult suletud polüjoon). Visuaalset erinevust nende vahel praktiliselt ei ole, kuid rakenduslikult seisukohalt on nad siiski erinevad. Näiteks on tõelise ellipsi puhul võimalik leida keskpunkti ja kvadrantpunkte (telgede otspunkte), mida polüjoonest ellipsi puhul teha ei saa. Nende ellipsitüüpide eristamine on lihtne: tuleb teha ellipsi peal hiireklõps ja vaadata, kui palju ruudukesi ellipsile tekib - polüjoonest ellipsi puhul 32. Kumb ellipsitüüp parajasti joonestatakse, sõltub süsteemimuutuja PELLIPSE väärtusest. Nimelt on süsteemimuutuja 'PELLIPSE väärtus tõelise ellipsi puhul 0, polüjoonest ellipsi puhul aga l (algselt vaikimisi 0). 

Käsu ELLIPSE käivitamise järel tekib käsureale viip Specify axis endpoint of ellipse or [Arc/Center]:
sisestades punkti, loetakse seda ellipsi ühe telje otspunktiks. 

A - elliptilise kaare joonistamiseks

C - ellipsi joonistamise alustamine keskpunkti määramisega. Selle sisestamise järel küsitakse telje otspunkti ja seegi tuleb sisestada. Edasine dialoog jätkub nagu teistel juhtudel

Seejärel küsitakse viibaga Specify other endpoint of axis: tema telje teist otspunkti, mis tuleb anda. 

Nüüd aga hargneb valik kaheks:
Specify distance to other axis or [Rotation]:
Sistades arvu, määratakse sellega kindlaks ellipsi teise pooltelje pikkus. Arvu asemel tuleb sisestada hoopis punkt - selle kaugus ellipsi keskpunktist ongi nõutav pikkus. Kui sisestada täht R, küsitakse seejärel, kui suur pöördenurk ümber ellipsi peatelje tuleb võtta (teatavasti ringjoone kaldprojekteerimine annabki ellipsi). Pöördenurga lubatud laius on 0° kuni 89.4° (0 annab ringjoone).

-> SKETCH

Käsk SKETCH käsutab oma töös süsteemimuutuja SKPOLY väärtust: kui see on 0, siis toimub joonestamine tavaliste joontega (nagu käsus LINE), kui aga l, siis polüjoontega. Märgime, et käsu SKETCH käsutamise eel tuleks käsu 'ORTHO keskkond ja soovitavalt ka käsu 'OSNAP võimalused välja lülitada.

-> POLYGON - käsk korrapäraste hulknurkade joonestamiseks. Hulknurga servade arv tohib olla 3 - 1024. On kasulik teada, et objekt POLYGON on tegelikult suletud polüjoon. 

Käsu käivitamise järel küsitakse esmalt servade arvu. Selle sisestamise järel ilmub ekraanile viip:
Specify center of polygon or [Edge]:
Sisestades tähe E, tuleb seejärel sisestada veel hulknurga ühe serva otspunktid. Nende kahe tipupunkti abil suudab AutoCAD kogu hulknurga joonestada (tuleb tallele panna, et servade joonestamine toimub alati positiivses suunas -just seetõttu ongi hulknurk üheselt määratud). 

Kui aga sisestada punkt, loetakse seda hulknurga keskpunktiks. 

Järgmisena küsitakse, kas hulknurk tuleb joonestada ringjoone sisse kõõlhulknurgana (Inscribed) või selle ümber puutujahulknurgana (Circumscribed) - sisestada vastavalt täht I või C (vaikimisi viimasena kasutatu). Märgime, et ringjoont ennast siin ei joonestata. 

Viimases järjekorras tuleb teatada ringjoone raadius. Raadiust saab sisestada kahel moel. Kui anda see arvuna, siis joonestatakse hulknurk nii, et tema alumine serv on paralleelne X-teljega. Kui aga anda raadius punktina, mida ringjoon peaks läbima, siis on see punkt ühtlasi hulknurga üheks tipuks (juhul Inscribed või Circumscribed puhul ühe serva keskpunktiks). Märgime, et hulknurk joonestatakse null-laiuste joontega.

Käsk DIVIDE
Draw rippmenüü -> Point -> Divide
Käsureale: DIVIDE
Joonte jagamine võrdse pikkusega osadeks toimub käsuga DIVIDE. Jagamine ei ole siiski füüsiline, vaid joonele kantakse vastavad markerid - punktid (POINT) või blokid.
Käsu DIVIDE käivitamise järel tuleb joon hiirega välja valida. Nüüd ilmub viip Enter the number of segments or (Block). Sisestades segmentide arvu (2 - 32767), paigutatakse jaotuskolitadesse punktide kujutised, millega on käsk lõppenud. Kui aga sisestada täht B, tuleb teatada bloki nimi. Blokke saab ühtlasi lasta pöörata kooskõlas joone lokaalse kaldenurgaga või jätta pööramata.

Üsna sarnane eelmisele käsule on käsk MEASURE (samuti draw -> point -> measure). Siin ei jagata joont mitte võrdse n pikkusega osadeks, vaid markerid paigutatakse joonele kindla vahemaa tagant. Selle vahemaa suurus küsitakse dialoogi teel.

Käsk GROUP

Käsureale: GROUP
valitud objektidest koostatakse rühmad, millele saab sobivad nimed anda. Üks objekt võib kuuluda samal ajal mitmesse rühma ning rühma koostisesse võivad kuuluda teised rühmad. Moodustatud rühmi saab hiljem muuta - lisada sinna või eemaldada sealt objekte.

JOONISTE VIIRUTAMINE

Joonestustegevuste hulka kuulub ka jooniste viirutamine. 

Viirutamine on teostatav kahes variandis:

HATCH - jooniste viirutamine (suhtlemine dialoogiakna abil)
-HATCH ehk [-h] -  jooniste viirutamine (kõik parameetrid sisestatakse käsurealt)

Lisaks võib vaja minna ka järgmisi käske:
HATCHEDIT - viirutuste modifitseerimine
BOUNDARY - polüjoontega piiratud kinniste kontuuride moodustamine

Hatch and Gradient dialoogiakent saab peale käsu HATCH avada ka Draw rippmenüüst -> Hatch... või Draw nuppmenüült -> Hatch...

Hatch and Gradient dialoogiaken:

Type - ripploendist valitav mustri tüüp:
• Predefined - süsteemne viirutusmuster failist acad.pat või acadiso.pat (ISO- mustrite korral on ka

    selle laius kontrollitav);
• User Defined - ühest või kahest paralleeljoonte parvest loodud viirutusmuster;
• Custom - omatehtud viirutusmuster (mustri nimega failis laiendiga .pat);

Pattern - viirutusmustri valimine kas ripploendist nime järgi (nimed tähestiku järjekorras) või käsunupult ..., millega avatakse alamaken Hatch Pattern Palette, mille neljalt valikkaardilt ANSI, ISO, Other Predefmed või Custom saab pildi või nime järgi viirutusmustri valida;

• Swatch - sama toimega, mis käsunupp ... Patterni juures (näidatakse ka jooksvat viirutusmustrit);
• Angle - viirutuse pöördenurk viirutuse mustri suhtes (nurk valitav ripploendist või klaviatuuri abil kirjutatav);
• Scale - mastaabitegur (tegur valitav ripploendist või klaviatuuri abil kirjutatav);

Add: Pick Points - pöördutakse otse joonisele, kus viirutatava(te) ala(de) sisemus(ed) tuleb hiireklõpsuga ära märkida (iga valitud piirkonna rajajoon tõstetakse esile); valik sulgeda hiire parempoolse klahviga (või sisestusklahviga);

Add: Select Objects - pöördutakse otse joonisele, kus viirutatavate alade rajajooned tuleb välja valida (valikuhulga moodustamise põhimõtete järgi - vt. käsku SELECT); kindlasti tuleb jälgida, et valitud rajajooned moodustaksid ühe või mitu kinnist kontuuri;

Inherit Properties - võimaldab kiiresti saada samasugust viirutust, nagu sellel joonisel juba olemas (pole vaja mustrit ega tema parameetreid uuesti sisestada; tuleb vaid viirutatav ala välja valida);

Associative — luuakse assotsiatiivne viirutus (viirutusjooned moodustavad bloki ning koos viirutatud ala rajajoone korrigeerimisega muutub automaatselt ka viirutus;

Preview - viirutustulemuste eelvaatlemine otse joonisel: kui viirutus rahuldab, võib selle käsunupu OK abil fikseerida, kui aga mitte, võib viirutusparameetreid ja -mustreid muuta (dialoogakna vasakul poolel) ja korrata eelvaatlemist;

Cancel - käsu HATCH lõpetamine ilma uut viirutust loomata.

Viirutusmustrite hulka on lülitatud ka kinniste piirkondade lausvärvimise "muster" SOLID (vahekaardil Other Predefmed loetelus esimene). Pindade ühtlase värvimise mulje saadakse ka mistahes muu mustriga viirutamisel, valides väga kõrge mustritiheduse. Niisugune teguviis ei ole mõistlik, sest muudab joonise suureks ja töö aeglaseks. Viirutamine nõuab korrektset joonist! Mõnikord osutub vajalikuks kirjutada viirutatavale alale teksti. Tekstiga kaetud ala tuleb loomulikult jätta viirutamata. See on kergesti saavutatav: tekst tuleb juba enne viirutamist luua ja lülitada viirutatavate alade rajajoonte hulka (valikus Select Objects).