Kihtide kasutamine AutoCAD'is on üks suuremaid eelisi paberil joonestamisest. Alati joonestatakse aktiivsele kihile. Igale kihile saab omistada nime, värvi, joone tüüpi ja paksust. Alguses moodustab AutoCAD kihi nimega 0. Seda kihti ei saa kustutada ega ümber nimetada.
Joonise kihte saab "külmutada" - need ei ole siis nähtavad ega ka töödeldavad. Uuesti töödelda saab neid alles peale "sulatamist". Soovitatav on kasutada erinevate kihtide jaoks erinevaid värvusi ja joonetüüpe - sel juhul on kihid ka visuaalselt üksteisest eristatavad.
Kõige lihtsam on kihtidega töötamisel kasutada Layers nuppmenüüd:
Selle abil saab avada kihihalduri dailoogi (Layer Properties Manager)
, näha hetkel aktiivse kihi nime ja selle oleku sätteid (on ta peidetud või nähtav; 'külmutatud' või mitte (kõikides vaateakendes ja hetkeaknas); on ta lukustatud ja mis värv talle on omastatud). Kihi nimele või selle kõrval olevale noolekesele vajutades avaneb joonisel olevate kihtide loetelu, kust on kerge vahetada näiteks aktiivset kihti. Lisaks on nupud:
Make Object's Layer Current - muudab aktiivseks kihi, millel asub hetkel joonisel valitud objekt
Layer Previous - võtab tagasi viimase kihtidele tehtud muudatuse või muudatuste rea (välja arvatud kihi nime muutmine, kihi kustutamine, uue kihi lisamine). Kasulik näiteks kui muudeti mitmete kihtide värvi ja joonestiili, kuid soovitakse endisi sätteid tagasi, siis saab vajadusel ühe nupuvajutusega kihid endiseks muuta.
Layer States Manager - avab uue dialoogi (Layer States Manager), kus saab salvestada kihtide hetkeseisu ning neid siis hiljem vajadusel endisel kujul taastada.
KIHISTANDARDID
Kihistandardite kasutamine pakub joonestuskihtidele ühtlast järjepidevat (standardset) nimestruktuuri, mis aitab hallata objekte kõikides AutoCADi joonistes. Kihistandardite kasutamine on tähtis nii töötamisel üksi kui ka suures organisatsioonis. Samuti kõrgendab see teistel isikutel (kliendid, töödejuhatajad jne.) joonise lugemist. Kihistandardid on erinevad nii tööstusharudelt kui ka tarkvaraliselt. Ainult vähesed standardid on käsutusel riigisisesel või rahvusvahelisel tasemel. Oma standardite loomine toob kaasa konkreetsuse, süsteemsuse ja kindlasti ka ajavõidu hilisemas töös. Enne oma standardi loomist oleks soovituslik uurida olemasolevaid või mõni neist lausa aluseks võtta. Kihistandardite kasutuselevõtt hõlbustab kontrolli järgnevate teemade üle:
• joonestustöö ja objektide asetuse järjepidevus
• objektide joonetüüpide kasutuse järjepidevus
• jooniste organiseerimine
• objektide esitluse ja kuvamise sujuvus
• redigeerimiseks vajalike valikute tegemise lihtsus
• objektide kaitstus kihtide lukustamise ja külmutamisega
• objektide värvuste kaudu saadav ülevaatlikkus
• joonejämeduste kontrollimine väljatrükil
• objektide väljatrüki keelamine
• viitejooniste (XREF) kihtide kontroll
• pealisehituste (.Isp-failid, skriptid ja Active X) ühilduvus
• visualiseerimismaterjalide pealekandmine
ABIKS KIHISTANDARDI LOOMISEL
Teema mahukuse tõttu on võimatu käsitleda selles materjalis kõikide kujuteldavate standarditüüpide loomist, kuid alustuseks võiks kasutada järgnevaid nõuandeid:
• kasuta nimesid, mis adekvaatselt kajastavad kihi sisu, kuid mis pole liiga pikad, et kihihalduri dialoogis {Layer Properties Manager) ja objektiomaduste nuppmenüü kihiloendis {Object Properties toolbar) neid visuaalselt ei lühendataks
• kasuta kihi nimes eesliidet (nt. A- (arhitektuursed kihid), E- (elektri), USE- (firmanimega antud eripära) vms.), see võimaldab kihte kõrgemini sorteerida. Kasuta kihi nimes järelliiteid, see võimaldab kontrollida ja hallata kihte grupiti metamärke kasutava filtreerimisega Näitena võiks tuua siinkohal lihtsama kihistandardi põhikuju: (DISTSIPLIIN)-(SISU1)-(SISU2)
kus: = DISTSIPLIIN - annab informatsiooni kihi looja ja käsutaja kohta, nt. A - arhitekt, E - elektriinsener jne.
SISU1 - annab informatsiooni, mida kiht sisaldab, nt. seinad, teljed jne.
SISU2 - (mittekohustuslik) annab lisainformatsiooni, nt. lammut, eskiis jne.
Sellise standardi järgi võiks olla arhitekti töös lammutatavate seinte kihi nimi näiteks
järgmine: A-SEIN-LAMM
Põhjalikuma kihistandardi loomisel võib ara määrata juba ka värvused, joonejämedused ja -tüübid. Kihistandardite kasutamiseks ja säilitamiseks oleks sobilik kasutusele võtta alusjoonised {Template). AutoCAD on olemas vahendid ka vanemate jooniste kohandamiseks kihistandarditega: kihitõlkija {Layer Translator).
KIHTIDE LOOMINE JA HALDAMINE
SPETSIAALSED KIHID
AutoCADi joonises on kaks spetsiaalset kihti:
• kiht nimega 0. See on olemas igas joonises, seda ei saa kustutada, tühistada (korraldusega PURGE) ega ümber nimetada. Selle kihi eripäraks on see, et 0- kihis joonestatud plokid võib sisestada hiljem ükskõik millisesse kihti ja ta võtab üle selle kihi omadused. Seda teemat käsitletakse lähemalt plokkide juures
• kiht nimega DEFPOINTS. See kiht luuakse AutoCADi poolt automaatselt esimese mõõtme paigutamisel joonisesse ja selles luuakse ning hoitakse mõõtmete definitsioonipunkte. Seda kihti ei plotita kunagi
KIHTIDE LOOMINE
Kihtide lisamiseks joonisesse on kõige mugavam kasutada kihihaldurit (Layer Properties Manager). Kihtide arv AutoCADis ei ole piiratud.
Kihihaldur ehk kihiomaduste haldur on dialoog, milles saab kihte luua, muuta nende parameetreid ja kustutada nimekirjast. Kihihalduri dialoogi põhiosa on kihtide nimekiri koos parameetritega. Lisaks on siin võimalus kihte filtreerida.
LAYER kihtide moodustamine ja modifitseerimine dialoogakna abil
Korralduse käivitamine:
Nuppmenüü: Layers -> Layer Properties Manager
Rippmenüü: Format -> Layer...
Käsurida: layer
Dialoogi Layer Properties Manager avamine Format rippmenüüst ja Layers nuppmenüüst:
Dialoogiaken Layer Properties Manager:
Dialoogi nupud:
New - lisatakse nimekirja uus kihikirje
New Layer VP Frozen in All Viewports - lisatakse nimekirja uus kiht, mis on igas vaateaknas 'külmutatud'
Delete - kustutatakse kiht nimekirjast. Kustutada ei saa kihte O ja DEFPOINTS, aktiivset kihti, milles asuvad objektid ja viitejoonistega seotud kihte
Current - muudetakse nimekirjas märgitud kiht aktiivseks. Aktiivse kihi mõiste all peetakse silmas, et sellesse paigutatakse kõik uued joonestatavad objektid. Olemasolevatega ei juhtu midagi ja ka teistes kihtides olevaid objekte saab vabalt redigeerida.
Kihtide parameetrid moodustavad tulbad, mille pealkirja peal hiireklõpsu tehes reastatakse kihid selle järgi. Vaikimisi reastatakse kihid tähestiku järgi.
Kihtide parameetrite päis lähemalt:
Igal kihil korral saab muuta järgmisi parameetreid:
Status - näitab kihi tüüpi: aktiivne kiht, tühi kiht, kasutases kiht.
Name - kihile antud nimi
On/Off - kihi nähtavuse sisse-välja lülitamise indikaator. Kiht regenereeritakse, kuid ekraanil ja printimisel on see nähtamatu.
Freeze/Thaw - kihtide külmutamine/sulatamine. Visuaalselt sarnane eelmisega - objektid ei paista, kuid objekte ei arvestata teiste korralduste arvutuste juures. Külmutatud kihis olevat joonise informatsiooni ei regenereerita, mistõttu on külmutamist soovitatav käsutada pikemaajalise nähtavuse keelamisel, kuna see kiirendab oluliselt arvuti tööd.
Lock/Unlock - kiht on lukustatud/mitte lukustatud. Kiht on küll näha, kuid objektid on kaitstud igasuguse redigeerimise vastu.
Color - kihi värvus. Ühtlasi ka värvus, mille võtavad omaks sinna joonestatavad objektid juhul, kui objektiomaduste nuppmenüüs on määratud ByLayer („ vastavalt kihile").
Linetype - joonetüüp. Vaikimisi on märgitud Contiunuous - "pidev" joonetüüp. Joonetüüpe hoitakse kahes kohas:
• joonetüüpide definitsioonifailis, nt. acltiso.lin, mis asub AutoCADi kataloogis Support (nimi ja asukoht võib varieeruda)
• joonises. Joonises on mõistlik hoida ainult neid joonetüüpe, mida selles joonises vaja läheb. Kui joonises vajalik joonetüüp puudub, siis tuleb see laadida {Load) definitsioonifailist või sisse tuua mõnest teisest joonisest.
Lineweight - joonejämedus. Vaikimisi joonejämedus Default on määratud korraldusega
Plotstyle - printimisstiil. Kasutatav, kui joonis on nn. värvussõltumatuid printimistabeleid (STB) käsutav.
Plot - printimiskeeld. Selles tulbas märgitud kihtide geomeetriat ei prindita.
New VP Freeze -kihi külmutamine uute vaateakende jaoks. Selle tulemusena kiht jääb nähtavaks hetkel igal pool nii nagu oli, kuid kui lisada uusi vaateaknaid, siis nendes on tema nähtavus juba eelnevalt keelatud.
Description - saab lisada kihile selgitava kirjelduse, kommentaari.
KIHTIDE HALDAMINE
SORTEERIMINE
Üks lihtsamaid haldamisviise on kihihalduri omadus reastada kihte. Vaikimisi tehakse seda nimekirja alusel tähestiku järgi. Kasutajal on aga võimalus reastada ehk sorteerida kihte ka teiste omaduste järgi, näiteks värvuste või nähtavuse järgi. Seda reastust aga ei salvestata, kihihaldurist väljudes reastatakse kihid uuesti tähestiku järgi.
FILTREERIMINE
Kihtide dialoogi vasakus osas asub kihifiltrite lahter. AutoCAD-i igas joonises on mõned filtrid juba olemas, kuid kasutaja võib neid vastavalt oma vajadustele juurde teha. Peamine filtrite omadus ja vajadus on vajalike kihtide väljafiltreerimine mittevajalike seast. Näiteks mõned filtrid:
filter kihtidele, mis on punased;
filter kihtidele, mille nimi algab tähekombinatsiooniga ,,sein" vms;
filter kihtidele, mis on külmutatud ja samal ajal ka joonetüübiga ,,HIDDEN".
Näiteid võiks tuua sadu.
Kihifiltrite osa kihtide dialoogis ja selle põhilised nupud lähemalt:
New Property Filter - avab filtrite sätete dialoogi (Layer Filter Properties), kus saab luua uue filtri
New Group Filter - loob filtri, mis sisaldab kasutaja poolt valitud kihte
Layer States Manager - avab uue dialoogi (Layer States Manager), kus saab salvestada kihtide hetkeseisu ning neid siis hiljem vajadusel endisel kujul taastada.
Lisaks on dialoogi allosas valik:
Invert filter - pööratakse filtri väärtus ümber, ehk kõik, mis oli nähtav, enam ei ole ja vastupidi.
No comments:
Post a Comment