MODIFITSEERIMISKÄSUD

Valikhulga moodustamine
Vaatleme esmalt valikuhulga moodustamise käsku SELECT. Ehkki seda käsku ennast kasutatakse vähe, tuleb paljude modifitseerimiskäskude täitmisel valikuhulk moodustada samal viisil, nagu tehtaks seda käsuga SELECT. Käsu SELECT abil moodustatud valikuhulk ei lähe kaduma, sest seda saab kasutada järgnevates käskudes (valik Previous). Valikuhulga moodustamine tasub hästi omandada - see kiirendab joonestamistööd oluliselt. Valikuhulka saab moodustada objekte hiirega valides, objekti mingi punkti koordinaatide sisestamisega klaviatuurilt (vähepraktiline) või alltoodud valikumeetoditega:
Kirjeldatud meetodid kuvatakse, kui peale käsu SELECT sisestamist sisestatakse käsureale vastav täht või tähtede kombinatsioon. "?" sisestamisel kuvatakse nimekiri võimalikest valikutest.


Window - valitakse objektid, mis on täielikult valikuakna sees;
Last - valikuhulka võetakse viimasena loodud nähtav objekt;
Crossing - valitakse objektid, mis on täielikult või osaliselt valikuakna (ristkülik, mille kaks vastastippu tuleb näidata) sees;
BOX - objekte valitakse valikuakna abil: kui akna moodustamine toimub paremalt vasakule, tõlgendatakse teda valikuna Crossing;
ALL - valitakse joonise kõik objektid ("külmutatud" kihtidelt mitte);
Fence - valitakse objektid, mida lõikab otsingujoon (moodustatakse samaselt käsule LINE; ta ei tohi iseennast lõigata);
WPolygon - valitakse objektid, mis on täielikult valikuhulknurga sees;
CPolygon - valitakse objektid, mis on täielikult või osaliselt valikuhulknurga (hulknurk, mille servad ei tohi üksteist lõigata, moodustatakse tippude andmise teel) sees;
Group - valitakse gruppi kuuluvad objektid: teatada grupi nimi;
Add - kehtestatakse valikuhulgale objektide lisamise moodus (kehtib ka vaikimisi);
Remove - kehtestatakse valikuhulgast objektide eemaldamise moodus;
Multiple - valitakse palju objekte, kusjuures valitud objekte esile ei tõsteta (see kiirendab täitmist, kuid pole ülevaatlik ja võib olla riskantne);
Previous - valikuhulgale lisatakse (või temast eemaldatakse) viimati moodustatud valikuhulk (sealhulgas käsuga SELECT moodustatu);
Undo - valikuhulgale viimasena lisatud objekt(id) eemaldatakse valikuhulgast.
AUto - lülitatakse sisse automaatvalik: objektile osutamine valib ta välja, tühjale piirkonnale osutamine moodustab valikuakna viisil BOX;
SIngle - valikuhulka võetakse vaid üks objekt;
SUbobject - saab valida 3D kehade üksikuid elemente;
Object - lõpetab võimaluse valida üksikelemente, mis moodustavad kehasid;

Objektide modifitseerimine
Modifitseerimine muudab olemasolevaid jooniseobjekte. Terve rida modifitseerimiskäske loob siiski ka uusi objekte teatud koopiate loomise teel (objektide massiivid, peegeldused, paralleellükked jt.). Sobib kasutada rippmenüüd Modify ja nuppmenüüd Modify. 

Rippmenüü Modify:

Nuppmenüü Modify:

Modifitseerimis- ehk redigeerimiskäskude abil saab muuta olemasolevate objektide omadusi. Kõige universaalsem käsk selleks eesmärgiks on käsk PROPERTIES (rippmenüü Modify -> Properties või Standard nuppmenüü -> Properties).

Properties aken, kus on näha (ja saab kohati muuta) valitud objekti sätteid.

Modify rippmenüü käskude selgitused on nähtavad modify rippmenüü lehel, siinkohal vaatame aga kiirelt üle nuppmenüü nupud. 

Erase - objektide eemaldamine jooniselt

Copy - loob objektidest ühe või mitu koopiat.
 base point - baaspunkt
        Multiple - loob lähteobjektist rohkem kui ühe koopia.

Mirror - objektide peegeldamine. Valikuhulga moodustamise järel tuleb näidata peegeldamistelg: anda tema kaks punkti. Praktikas esineb sageli juhtumeid, kus peegeldamistelg peab olema täpselt horisontaalne või vertikaalne.
Selle saavutamiseks tuleb lülitada sisse moodus ORTHO (vt ümberlülitusväljad) ning teise punkti võib siis sisestada juba lihtsalt hiirega. Viimasena tuleb vastata viibale Delete source objects? [Yes/No] :. Vastuse N korral ja vaikimisi jäävad ka lähteobjektid alles, vastuse Y korral aga mitte. 

Peegeldamisega seoses võib mõnikord osutuda kasulikuks muuta süsteemimuutuja MIRRTEXT väärtust, mis võimaldab peegeldada teksti kas tavalises kirjas või peegelkirjas:

• 0 - peegeldatud tekstid kujutatakse tavalises loetavas kirjas;
• l - peegeldatud tekstid kujutatakse peegelkirjas (ka vaikimisi).

Offset - loob paralleelseid sirgeid (LINE, RAY, XLINE) ja kõveraid (ARC, PLINE, SPLINE), samuti kontsentrilisi ringjooni. Loodav paralleeljoon on lähtejoonega sama tüüpi, ka värvus ja joonetüüp jäävad muutmata. Viibaga Specify offset distance or Through : antakse võimalus valida, kas tõmmata paralleeljoon soovitavale kaugusele lähtejoonest (sisestades nõutava kauguse kas arvuliselt või kahe punkti vahelise kaugusena) või läbi nõutava punkti (Through). Kui paralleeljoonte vältelist kaugust pole vahepeal vaja muuta, võib käsuga OFFSET luua piiramatu arvu paralleeljooni (vastasel juhul tuleb täita käsk uuesti, juba muudetud kaugusega).
Paralleeljoone loomise suund tuleb näidata hiiregaklõpsuga vastusena viibale Specify point on side to offset:. 

Käsu lõpetab tühisisestus või vajutus klahvile Escape.

Offsetgaptype -  polüjoone paralleellükke muutuja.
Kui väärtus on: 0 - segmente pikendatakse murdekohas.
1 - murdekohad ümardatakse raadiusega, mis on võrdne lükkega.
2. polüjoone nurgad faasitakse.

Array... - Valitud objektid paigutatakse ridade ja/või veergude kaupa konstantse sammu tagant (read piki Y-telge, veerud piki X-telge) või mööda ringjoont.

Käsu käivitamise avatakse Array diaaloogiaken. Esimene valik ongi, kas objektid paigutatakse ridade/veergude (Rectangular Array) kaupa või ringjalt (Polar Array):

Ristkülikmassiiv:
Tuleks valida objekt, mida soovitakse paigutada: Select objects.

Siis tuleb sisestada vastavalt ridade (Rows:) ja veergude (Columns:) arv.

Seejärel tuleb teatada ridade (Row offset:) ja veergude (Column offset:) vaheline kaugus. Kui see on positiivne, siis moodustatakse massiiv koordinaattelje positiivses suunas, kui aga negatiivne, siis negatiivses suunas. Kaugusi võib sisestada nii arvuliselt kui ka kahe punkti sisestamise teel (leitakse nende vaheline kaugus). Loomulikult, kui ridade või veergude arv võrdub ühega, siis vastavat kaugust pole tarvis ja seda ei küsitagi. Kui aga mõlema kauguse andmine on vajalik, siis saab neid anda ka korraga: ristküliku vastastippudena (alus määrab veergude vältelise kauguse, kõrgus aga ridade vahelise kauguse, kusjuures neid võetakse märkidega suurustena).

Vajadusel saab lisada ka massiivi kaldenurga (Angle).

Seejärel võiks vaadata eelvaadet vajutades nuppu Preview .

Kui massiiv tuli selline nagu soovitud, siis jääb veel vajutada OK nuppu.

Polaarmassiiv:

Polaarsed objektid paigutatakse ümber kindla punkti pöörlevana (mööda ringjoont või selle kaart konstantse nurgasammu tagant).

Esmalt tuleks jällegi valida jooniselt objekt, mida hakatakse paigutama (Select objects).

Seejärel sisestada kujuteldava ringi, mille järgi hakatakse objekte paigutama, keskpunkt (Center point).

Siis sisestada soovitud objektide arv (Total number of items:) ning nurk, mille ulatuses objekte paigutatakse (Angle to fill:). Ringi puhul oleks see siis 360.

Lisaks saab valida, kas objekte pööratakse paigutamise käigus või mitte (Rotate items as copied).

Eelvaate vaatamiseks Preview, ning kui kõik sobib, siis OK.

Move - objektide teisaldamine uude asukohta

Rotate - objekti pööramine tasapinnas ümber punkti. Valikuhulga moodustamise järel tuleb teatada käsus baaspunkt, ümber mille pööramine aset leiab. Seejärel ilmutatakse viip Rotation angle or [Copy/Reference]:  Sisestatav arv ongi pöördenurk (ka hiire liigutamisega saab pöörata, aga ainult "silma järgi"). Valik Reference pakub võimaluse pöörata objekte mingite muude objektide kaldenurkade järgi. 

Scale - objektide ühtlaseks suurendamiseks/ vähendamiseks kõikide koordinaattelgede suhtes. Valikuhulga moodustamise järel tuleb teatada baaspunkt, see on punkt, mis ojektide suurendamisel jääb paigale. Seejärel antakse valikuvõimalus, kas sisestada mastabitegur otse arvuna, või sisestades tähe R, anda võimalus moodustada mastaabitegur mingi kahe lõigu pikkuste suhtena.

Stretch - saab nihutada objekti valitud punkte, kusjuures valimata punktid jäävad paigale. Modifitseeritavad objektid tuleb selle käsu puhul kindlasti valida ainult aknaga (Crossing või Polygon, ka mitu akent on lubatud). Kõik valitud objektide valikuakna sees asuvad otspunktid nihutatakse nihkevektori võrra edasi (samuti nagu käsus MOVE), aknast väljapool asuvad otspunktid jäävad aga paigale. Ühtlasi ilmneb, et käsu STRETCH puhul ringjooni ellipsiteks ei venitata, küll aga teisaldatakse neid analoogselt käsuga MOVE.

Trim - liigsete jooneotste eemaldamiseks. Sageli on tarvis eemaldada liigseid jooneotsi ("vuntse"), mis ulatuvad üle mingi teise joonega määratud lõikeserva. Seda on võimalik mugavalt teha käsuga TRIM. Käsul TRIM on varem vaadeldud käskudega võrreldes oluline erinevus: siin tuleb moodustada kaks erinevat valikuhulka (enne teise moodustamist tuleb esimene sulgeda). Esimese valikuhulgaga määratakse lõikeserv(ad) (lubatud on kõik moodustamise viisid). Teise valikuhulgaga osutatakse eemaldatavatele jooneosadele. Ei ole keelatud lülitada objekte üheaegselt mõlemasse valikuhulka.

Extend - joone pikendamine mingi teise jooneni. Ka siin tuleb moodustada kaks valikuhulka nagu käsus TRIM. Esimese valikuhulgaga määratakse need jooned, milleni pikendamine aset leiab. Teise valikuhulgaga osutatakse joon(t)ele, mida pikendada soovitakse. Sealjuures pikendatakse seda jooneotsa, mis asub osutuskohale lühemal (kui pikendamine üldse võimalik on). Pikendatavatele joontele osutamine toimub nagu käsus TRIM.

Break at point -

Break - objektist tüki väljalõikamiseks. Modifitseeritav joon tuleb hiirega välja valida. Edasi tuleb vastavalt viibale Specify second break point or [First point]: sisestada veel teine lõikepunkt (esimeseks on sama punkt, mille abil toimus joone valimine), või siis tähe F sisestamisega teatada, et alles nüüd järgneb joonelt esimese lõikepunkti sisestamine. Kui kaks punkti sisestati, siis nende vaheline joonelõik eemaldatakse ja käsk on lõppenud.

Suletud joone puhul tuleb arvestada, et äralõikamine toimub esimesest punktist teiseni vastu kellaosuti liikumise suunda. Lubatud on ka selline juht, et avatud joone puhul võib teiseks punktiks näidata punkti, mis asetseb joone otsast veidi kaugemal - siis toimub joone otsast tüki äralõikamine. Kui soovitakse, et joonest midagi välja lõigata ei tule, vaid joon tuleb lihtsalt kaheks osaks jaotada, (st. teine punkt peab esimesega kokku langema), siis piisab, kui teise punkti asemel sisestada kommertsmärk @. Kõik ülalöeldu käib ka selle juhu kohta, kui sisestada tuli täht F - tuleb vaid teine punkt juurde teatada. Tähe F sisestamisega tuleb kindlasti alustada, kui esimene punkt asub kahe või enama joone lõikepunktis või on muid objekte, mis on väljavalitavale punktile liiga lähedal ja segavad õige joone väljavalimist. Käsu BREAK täitmise ajaks on soovitatav käsu OSNAP vahendid välja lülitada.

Join -

Chamfer - nurkade faasimine (pikemalt juttu teemas "Liitekohtade ümardamine ja faasimine")

Fillet - käsk liitekohtade ümardamiseks (pikemalt juttu teemas "Liitekohtade ümardamine ja faasimine")

Explode -

Mitmesuguste joonte (näiteks LINE, ARC, PLINE) pikendamine on teostatav ka käsuga LENGTHEN. Erinevalt käsust EXTEND pole siin abijooni, milleni pikendamine toimub, vaja kasutusele võtta. Suletud joonte pikendamine ei ole võimalik. Käsu käivitamine toob käsureale viiba Select an object or [DElta/Percent/Total/DYnamic]: mille valikutel on järgmised tähendused (neid valikuid saab korduvalt täita):

• DE- joone pikkust suurendatakse nõutava absoluutsuuruse võrra; selle väärtust küsitakse viibaga Enter delta length or [Angle] :  valikuga Angle saab suurendada kaare kesknurga suurust nõutud väärtuse võrra; käsu LENGTHEN viimase toime tühistamiseks tohib sisestada tähe U, ka negatiivne juurdekasv on täiesti lubatav;

• P - joone pikkuseks võetakse järgnevalt sisestatav protsent joone senisest pikkusest (või kaare kesknurga suurusest) - näiteks arv 150 pikendab joont (või kaare kesknurka) poolteist korda, arv 75 aga lühendab teda veerandi võrra;

• T - teatatakse joone uus pikkus või kaare kesknurga suurus (mis võib olla senisest nii suurem kui ka väiksem);

• DY - kehtestakse joone pikkuse (või kaare kesknurga suuruse) dünaamiline muutmine: see toimub hiire liigutamise teel (reeglina "silma järgi").

Tihtipeale osutub vajalikuks ka käsk MATCHPROP (käsurealt ma), mis omistab valitud objekti omadused teisele objektile. Omistatavad omadused võivad olla: värv, kiht, joone tüüp, joone mastaap, joone kaal, mõõtejoonestiil, teksti stiil, viirutuse muster jne.

Käsk CHANGE - muudab objekti sätteid.

Käsk ALIGN - kooskõlastab objektid teineteisega

Korralduse käivitamine:
Rippmenüü: Modify -> 3D Operations -> Align
Käsurida: align

Nihutab ja pöörab valitud objekti rööpseks etteantud objektiga, mis on antud kas ühe, kahe või kolme punktipaariga. Ühe ja kahe punktipaari meetodit saab kasutada ka kahemõõtmelisel joonestamisel. Käsust väljutakse automaatselt.