PLOKID

Plokk on üheks nimeliseks objektiks kokku liidetud objektide kogum. Plokid kui samanimelised objektid joonises pakuvad väga mugavaid, kiireid ja vajadusel ka keerulisi joonestustehnilisi lahendusi. Plokiks võib liita objekte erinevatest kihtidest ja erinevate parameetritega (värvus, joonetüüpja -jämedus). Kuigi plokk sisestatakse alati aktiivsesse kihti, säilitab ta informatsiooni temas olevate objektide algupärastest kihtidest ja parameetritest.

Ploki tegemisel tuleb alati ära määrata, kas plokki moodustavad objektid peavad säilitama oma välimuse ükskõik kuhu plokk sisestatakse või vastupidi - plokk saab informatsiooni oma välimuse kohta joonisest/kihist, millesse teda sisestatakse. Plokkidega seotud korralduste ja võimaluste lihtsamaks õppimiseks ja paremaks kasutamiseks tuleb vahet teha kahel terminil:

Ploki definitsioon - üldjoontes võib seda käsitleda kui teadaannet joonisele, et temasse on salvestatud vajalik informatsioon plokkobjekti kohta. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas plokkobjekt on visuaalselt joonisel olemas/näha. Ploki definitsioon salvestatakse joonisesse nö nähtamatuna.

Plokkobjekt - seda võiks käsitleda kui visuaalset objekti joonisel ehk joonise alale sisestatud ploki definitsiooni. Ühte ploki definitsiooni võib joonisele sisestada mitmeid kordi erinevatesse kohtadesse, seejuures saab muuta objekti skaalat ja pöördenurka. Ploki definitsiooni sisestamisel joonisesse mitte lihtsalt ei kopeerita ploki definitsiooni joonise alale, vaid säilitatakse ka link ploki definitsiooni ja plokkobjekti vahel. Seetõttu - kui muuta ploki definitsiooni, muutuvad joonisel automaatselt kõik plokkobjektid.

Joonisele sisestatud ploki definitsiooni ühte plokkobjekti käsitletakse redigeerimisel kui üksikobjekti ehk plokki. Näiteks korraldused MOVE, COPYjne. Plokki moodustavaid objekte ei käsitleta eraldi muudetavatena. Näiteks ploki sees olevat teksti ei saa ilma plokki lõhkumata või spetsiaalse korralduseta muuta. Plokkide kasutamine aitab joonisefaili suurust vähendada, kuna samade plokkide kohta salvestatakse ainult niipalju informatsiooni, et viidata ploki definitsiooni joonise andmebaasis.

Ploki moodustamisel muudetakse joonise üht või mitu objekti üheks objektiks ehk plokiks.

PLOKKIDE LOOMINE

Ploki definitsiooni loomiseks kasutatakse korraldusi BLOCK. Enne ploki defineerimist on aga vaja teha järgnev eeltöö:

- joonestada valmis ploki kuju määratlev geomeetria:
- õiges/sobivas suuruses
- õige/sobiva pöördenurga all
- vajaliku käitumise saavutamiseks sobivate parameetritega
- lisada vajaduse korral informatsioon (atribuudid)
- välja mõelda plokile antav nimi
- välja mõelda plokile määratav sisestuspunkt

PLOKI GEOMEETRIA JOONESTAMINE

Kuna plokk on kompleksobjekt, siis käitub ta sisestamisel tavaobjektidest erinevalt. Mitme joonise vahel objekte liigutades tuleb tähelepanu pöörata sellele, et joonisest viiakse joonisesse kaasa kihid, millesse nad olid joonestatud. Samuti säilitatakse värvus ja muud parameetrid.

BLOCKI GEOMEETRIA PARAMEETRID
Blocki moodustamiseks joonistatud objektile(-dele) tuleks määrata parameetrid (värvus, joonepaksus, -stiil jmt) nagu igale teisele joonistatud objektile. Vaatame siinkohal veel üle parameetrite variandid.

BYLAYER - määrab, et ploki objekt võtab oma värvuse, joonetüübi ja -jämeduse sellest kihist, millesse ta joonestatakse või sisestatakse juhul, kui ta oli joonestatud kihti ,,0". Enim kasutatav variant, kuna see annab hiljem joonise haldamisel kõige lihtsamini ja kiiremini head tulemused.

BYBLOCK - spetsiaalne objekti parameeter, mis määrab, et objekt võtab oma värvuse, joonetüübi ja -jämeduse ploki omadustest. Ploki kui objekti parameetrid määratakse seejuures ploki sisestamisel sarnaselt tavaobjektidele.
Objekti isiklik omadus. Nt. värvus RED (punane). Sel juhul säilitab objekt oma parameetri(d) sõltumata parameetritest, mis on määratud kihile või plokile, milles ta asub. Ploki geomeetriale parameetreid valides oleks ilmselt kasulik järgnev näide, kus planeeritavat diivaniplokki võib teha mitmel viisil:

a) ploki objektid joonestatakse kihti "Diivanid" ja määratakse parameetriteks ByLayer. See plokk käitub teise joonisesse sisestamisel järgnevalt:

- paigutatakse kaasa toodud kihti ..Diivanid"
- säilitab parameetrid, mis olid sellele kihile määratud plokifailis.

Kui joonises tekib vajadus ploki mõnda parameetrit (nt. värvust) muuta, siis tuleb muuta kihi "Diivanid" parameetreid ja kõik samas kihis olevad objektid muutuvad

b) teise variandi puhul joonestatakse ploki objektid kihti ,,0" ja määratakse parameetriteks ByBlock. See plokk käitub teise joonisesse sisestamisel järgnevalt:

- paigutatakse aktiivsesse kihti (nt. "Mööbel")
- ühtki kihti juurde ei teki
- omandab aktiivse kihi parameetrid

Kui joonises tekib vajadus ploki mõnda parameetrit (nt. värvust) muuta, siis tuleb muuta aktiivse kihi ("Mööbel") parameetreid ja kõik samanimelised plokid muutuvad

c) kolmanda variandi puhul määratakse ploki objektide parameetriteks mingi konkreetne parameeter (nt. värvus Red). Objektide kihiasetuse variandina võib kasutada mõlemaid eelmisi. See plokk käitub teise joonisesse sisestamisel järgnevalt:

- kihtidesse paigutamine - vt. eelmised variandid
- säilitab oma parameetrid (nt. värvus Red), sõltumata kihi parameetritest, millesse ta paigutatakse ehk käitub samuti nagu tavaobjektid selliste parameetritega

Kui joonises tekib vajadus ploki mõnda parameetrit (nt. värvust) muuta, siis tuleb muuta juba ploki definitsiooni. Keerulisemate plokkide puhul võib eelnevaid viise kombineerida, nt. osad objektid teha konkreetse parameetriga, osad ByLayer jne. Lihtsamatel juhtumitel soovitaks joonestada ploki geomeetria kihti ,,0" ning objektidele anda parameetrid ByBlock. See väldib soovimatute kihtide teket, plokid paigutatakse aktiivsesse kihti ning nad käituvad sarnaselt tavaobjektidele.

KORRALDUS BLOCK

Pärast eelmiste sammude täitmist saab ploki defineerimisega alustada:
Nuppmenüü: Draw -> Make Block
Rippmenüü: Draw -> Block -> Make
Käsurida: block

Avaneb ploki defineerimise dialoog (Block Definition):

Ploki defineerimiseks tuleb teha järgmist:

• Loendisse Name tuleb kirjutada ploki nimi

• Määrata baaspunkt (Base Point), mis ploki sisestamisel kannab nime sisestuspunkt (Insertion Point). Teisisõnu, baaspunkt on ploki sisestamisel sisestuspunkt, mille asukoht tuleb joonisel koordinaatidega või hiirekursoriga määrata (tavaliselt valitakse selleks objekti keskpunkt või mõni nurk). Siin dialoogis tuleb baaspunkti määramiseks kas kirjutada selle koordinaadid või vajutada nuppu PICK POINT  ja seejärel joonisel sobivat punkti näidata.

•  Valida ploki definitsiooni jaoks geomeetria. Selleks tuleb vajutada nuppu SELECT OBJECTS ja jooniselt objektid välja valida. Alternatiivina keerulisematel juhtudel võib kasutada nuppu QUICKSELECT. Sellega avatakse kiirvaliku dialoog, kus saab otsingut teostada otsinguvalemi abil. Sellest piisab, et plokki defineerida. 

Lisaks saab dialoogis teha järgnevat: 

• Määrata, mis juhtub defineerimiseks joonestatud geomeetriaga: Retain - jätab objektid joonisesse ehk ei juhtu midagi. Convert to Block - konverteerib objektid juba plokiks. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et tekkiv plokk asetatakse aktiivsesse kihti ja talle omistatakse aktiivsed parameetrid (värvus jne.). Delete - kustutab defineerimiseks joonestatud geomeetria.

• Valida, kas plokist teha eelvaate ikoon või mitte

• Määrata sisestamisühikud. Sellega määratakse plokile ühikud, millesse tema suurus ümber arvestatakse, kui sisestamine toimub AutoCAD DesignCenter'ist lohistamise teel, 

• Lisada selgitus, kommentaar

• Lisada hüperlink failile või internetiaadressile 

PLOKKIDE SISESTAMINE

Eelnevas peatükis käsitletud teema alusel valmis tehtud plokke saab joonisesse sisestada erinevatel meetoditel. Igal neist on oma plussid ja miinused sõltuvalt olukorrast. 

Peamine plokisisestusvõimalus on korraldus INSERT:
Nuppmenüü: Draw -> Insert Block
Rippmenüü: Insert -> Block...
Käsurida: insert

Ploki sisestamine Draw nuppmenüült ja Insert rippmenüüst:

 

Ploki sisestamise käigus tuleb ära määrata ploki asukoht (Insertion Point), skaalafaktor (Scale) ja pöördenurk (Rotation). Skaala määramiseks saab kasutada ploki suurendus/vähendusfaktoreid X-, Y- ja Z-telgede suunas. Mainitud väärtusi saab määrata kas selles dialoogis või joonisel/käsureal. Valikute tegemiseks tuleb vastavalt kas panna linnuke kontrollkasti Specify On-Screen või sealt ära võtta. 

Käsk MINSERT

Plokkide sisestamine joonisele ristkülikukujulise paigutuse kohaselt. Erinevalt käsust ARRAY on sisestatud objekt(id) üks tervikobjekt, mida ei saa hiljem modifitseerida ega lõhkuda.

JOONISE SISESTAMINE PLOKINA

Joonise plokina sisestamise käigus kopeerib AutoCAD joonise ehk plokifaili informatsiooni käesolevasse joonisesse plokidefinitsiooniks. Järgmiste samanimeliste plokkide sisestamiseks selles joonises saabki kasutada seda definitsiooni. Plokifaili ,,kallale minna" rohkem vaja ei ole. Ka sel juhtumil saab kasutada korraldust INSERT, ainult plokifaili joonisesse toomiseks tuleb vajutada nuppu BROWSE. 

PLOKI SISESTAMINE KATALOOGJOONISTEST

Selle variandi puhul ei saa kasutada korraldust INSERT, kuna sel juhtumil tuuakse joonisesse terve joonis ehk kõik selles joonises olevad plokid. Saab aga kasutada objektide kopeerimist või ka lihtsalt lohistamist ühest joonisest teise. Need variandid eeldavad aga seda, et kataloogjoonis on avatud. Parim vahend selliste plokkide sisestamiseks on AutoCAD DesignCenter. 

PLOKKIDE SISESTAMINE DESIGNCENTER'I VAHENDUSEL

Käivitamiseks:
Nuppmenüü: Standard -> DesignCenter
Rippmenüü: Tools -> Palettes -> DesignCenter  
Käsurida: adcenter

DesignCenter Standard nuppmenüül ja Tools rippmenüüs:

 

DesignCenter dialoog:

Joonisehalduri peamiseks eesmärgiks on jooniste vahel informatsiooni vahetada, sealhulgas:

•  plokid erinevates joonistes
•  teise joonise sisestamine plokina
•  mõõtmestiilid
•  kihid
•  kujundused (Layout) koos paberruumis oleva geomeetriaga, nt. kirjanurk
•  joonetüübid
•  tekstistiilid
•  viitejoonised (Xrefs)

PLOKIKATALOOGIDE TEGEMINE
Plokikataloogide süsteemid võib jagada üldiselt kaheks:
a) teha uus joonis ja hiljem sisestada seda plokina teistesse joonistesse;

b) sarnased joonised koondada ühte kohta (nt. kataloogi(desse) serveris või oma arvutis) ning kasutada neid hiljem kui plokkide kataloogi.

PLOKINA KASUTATAVAD JOONISED

Tegelikult on AutoCADis juba vaikimisi üks joonis teise plokina sisestatav. Spetsiaalselt plokikataloogi sellele meetodile üles ehitades tuleks lisaks arvestada:

• objektide joonestamisel plokifailidesse tuleb arvestada samu objektide parameetrite (kiht, värvus, joonejämedus jne.) reegleid, mis ploki defineerimisel joonises
• objektidest plokifailis omakorda ploki definitsiooni loomine pole vajalik
• plokifaili sisestamisel teise joonisesse tekib selles ploki definitsioon, mille nimeks saab plokifaili nimi ilma faililaiendita. Nt. aken.dwg muutub plokiks nimega AKEN
• ära tuleb määrata baas- ehk sisestuspunkt teiste jooniste suhtes. Selleks on vaikimisi joonise koordinaatide alguspunkt (X=0; Y=0; Z=0) ehk nullpunkt.

Tehtavaid faile ehk plokifaile tuleks süsteemselt katalogiseerida põhimõtteliselt sarnaselt tavalistele failidele Windowsi keskkonnas, mitte hoida neid suvalises projektide kaustas. 

PLOKIFAILI TEGEMINE EKSPORTIMISE TEEL

Kui mingis joonises on olemas ploki definitsioon või selleks sobilik geomeetria, siis saab selle eksportida plokifailiks valides File rippmenüüst -> Export või sisestades käsureale wblock. 

PLOKKIDE SÄILITAMINE KATALOOGJOONISTES

Teise plokikataloogi variandina sobiks vaadelda ülesehitust, kus samalaadsed plokid tehakse valmis ühte joonisesse ning sellised joonised salvestatakse jällegi serverisse või oma arvutisse. Ühte sellist joonist võib vaadelda omaette plokikataloogina, mitu joonist moodustavad juba suurema koostu. Sellist kataloogi on kergem edasi saata teistele kasutajatele, kuid sisestamiseks korraldust INSERT otse ei saa käsutada, tuleb kasutada joonisehaldurit AutoCAD DesignCenter.

Sel meetodil ploki objektide joonestamise, parameetrite määramise ning defineerimise poole pealt erinevusi võrreldes ploki definitsiooni loomisega käesolevasse joonisesse ei ole. 

PLOKKIDE MUUTMINE

Plokkide muutmise all peetakse selle teema all silmas ploki definitsiooni muutmist juhtumil kui plokki moodustavate objektide geomeetrias on vaja teha muudatusi. Ploki definitsiooni saab muuta ka siis, kui plokk on juba joonisesse sisestatud. Ploki definitsiooni muutmine mõjutab kõiki samanimelisi joonisel olemasolevaid ja tulevasi plokkobjekte. 

Ploki ümberdefineerimiseks on kaks meetodit:

a)  muuta ploki definitsiooni käesolevas joonises

b) muuta ploki objekte plokifailis või ploki definitsiooni kataloogjoonises ning see uuesti käesolevasse joonisesse sisestada 

Kumba valida sõltub suuresti sellest kas muutus on ainult lokaalne (erandjuhtum käesolevas joonises) või peab see kajastuma ka originaalis ja mujal. 

PLOKI DEFINITSIOONI MUUTMINE KÄESOLEVAS JOONISES

Ploki definitsiooni muutmiseks käesolevas joonises tuleb põhimõtteliselt plokk uuesti defineerida järgides samu protseduure, mis tavapärasel ploki defineerimiselgi, aga ploki nimeks tuleb anda täpselt sama nimi, mis olemasoleval plokil. See muudab olemasolevat ploki definitsiooni ja kõik samanimelised plokid joonisel muutuvad - uuenevad.

Selle töö kiirendamiseks võib sisestada joonisesse plokkobjekt vana definitsiooniga ja see algosadeks lahutada korraldusega EXPLODE. Neid algosi saab seejärel muuta ning kasutada uue definitsiooni loomiseks. 

PLOKINA KASUTATAVA JOONISE JA TEMAST SISESTATUD PLOKI UUENDAMINE

Põhimõtteliselt tuleb muudatused läbi viia originaalses plokifailis ja see salvestada. Kogu tegevus tuleb läbi viia nii nagu seda tehtaks tavajooniste puhul. Sellega aga joonises, kuhu seda plokifaili oli sisestatud, uuendamist ei toimu. Uuendamiseks käesolevas joonises tuleb plokifail uuesti sisestada näiteks korraldusega INSERT. 

KATALOOGJOONISES OLEVA PLOKI JA TEMA SISESTUSE UUENDAMINE

Kõigepealt tuleb kataloogjoonises plokk uuesti defineerida sarnaselt tavalisele ümberdefineerimisele ja joonis salvestada. Uuendamiseks käesolevas joonises tuleb plokifail uuesti sisestada. 

PLOKI DEFINITSIOONI KUSTUTAMINE

See võib olla vajalik, et vähendada joonise faili suurust. Plokkobjekte saab Jooniselt eemaldada lihtsalt kustutamise teel, kuid ploki definitsioon säilib joonise andmebaasis.

Definitsiooni kustutamiseks peab esmalt veenduma, et seda ei ole joonisesse sisestatud plokkobjektina ning seejärel saab käsutada korraldust PURGE (File rippmenüü -> Drawing Utilities -> Purge). Olekureal olevad indikaatorid võimaldavad kiiresti muuta mitmete joonestamise abivahendite sees-väljas olekut. Üldreegli kohaselt on indikaator sees, kui ta kuvatakse allolevana, st. konkreetne korraldus on aktiivne. Kõikide indikaatorite sees-väljas olekut ja parameetreid on võimalik muuta ka rippmenüüde vahendusel. Parameetrite muutmiseks kiirvariandina tuleb olekureal vastava indikaatori peal olles kuvada hiire parema klahvi abil kohtmenüü ja sealt valida Settings. Seejärel kuvatakse selle korralduse parameetrite sätestamise dialoogaken.